Pätitifä : une comédie musicale 100% locale (reportage en tahitien)

    jeudi 9 avril 2015

    E tupu teie ha’utiraa a nanahi pö e a mahana mä’a i te pö ato’a i roto i te piha Manu Iti i muri mai i te fare ’oire no Pä’ea. 
    Ua hau i te höê hora e te âfa te roaraa o teie hau’tira’a. Faanahohia mai teie täpura ’ohipa e te tä’atiraa Hinemanea, peretitenihia e Brenda a Tihoni. Na teie potii i päpa’i teie ’ä’ai na roto i te reo färäni, hurihia mai na roto i te reo Tahiti e Adelina a Hanere. E tino teie o tei mätau-mata’i-hia i roto i te parau no te hura. No to na ’aravehi i horo’ahia ai e e nä na a’e e faanaho mai te parau o te paturaa i teie teata tä’ata ora, mai te parau o te hura, te mau ’apa, tae noa atu i te mau himene. 
    E’ere teie teata hauti mai te mau teata o ta tätou i mätau na, mai tei ravehia mai na e Maco Tevane, aore ra e John Mairai. E teata faa’ata’ata noa. Teie ta te tä’atiraa Hinemanea, e mea taaê roa ia. I roto i te mau ha’utiraa, e ö mai te parau o te himene, e na te mau tä’ata ha’uti e himene roa mai, aore ra e hura roa mai. Te tä’ato’araa o te feiä ha’uti, e mau feiä’aravehi i ni’a teie mau tuhaa ’ohipa. No roto mai rätou i te mau pupu ôte’a mätau-maita’i-hia i te fenua nei. 
    No teie tuhaa ’ohipa, tïtauhia te mau tä’ata ha’uti e rave i te tahi mau haapi’ipi’iraa. Tä te tä’atira’a ia i faanaho iho i na âva’e i mahemo a’e nei. I roto i te hepetoma, e ruru te feiä ha’uti i räpae ’au noa a’e i te fare tü’aro e vai nei i Punaruu a’e ra, no te faananearaa ia i tö rätou ’aravehi. 

    Faufaa i te reo Tahiti

    Te faufaa i roto i teie täpura ’ohipa, te haafaufaaraa ia o te reo tahiti. Inaha, e tupu teie ha’utiraa na roto noa i to tätou reo. No tei ’ore e papu ra i te reo tahiti, ua faaineine te tä’atiraa i te tahi mau ’api parau na roto i te reo faräni no te haamäramaramaraa ia rätou. 
    E hia’ai teie no te feiä o tei mäta’ita’i a’e na teie hautiraa i te âva’e tïtema no te matahiti i ma’iri a’e nei. Ua tupu teie ha’utiraa i roto i te piha a te fare Tauhiti Nui, i te ’oire pü. I roto i te reira ha’utiraa mätämua roa, te reira te hia’ai rahi o tei mätara mai, na roto mai i te feiä o tei haere iho ra e mäta’ita’i. Te tumu ia te tä’atiraa i rave ai teie faanahoraa i roto i teie hautiraa i faanohia mai i Pä’ea a’e ra. 
    I teie taime, te haapäpü nei o Brendra Tihoni e te fëruri nei o ia e papa’i e piti puta ’ä’ai no teie mau âva’e i muri nei. E ’ä’ai no te mau tama. 

    C.T.

    A tai’o te taato’araa o teie parau i roto i te papa’i ve’a La Dépêche aore ra i ni’a i te itenati.

    Haapotoraa

    E aora’i te vai nei i roto i te moana Pätitifä, mau hia mai te faatereraa e te arii ra o Terauarii. E arii mätauhia no to na huru tauturu i te tä’ata, te haehaa, i mua ihoa ra i to na nünaa, tae noatu i te nätura. E piti a na tamarii tamaroa : o Taina raua o Apera. 
    Te hepohepo nei ’oia, i te mea hoi e, o Taina, ta na matahiapo, o tei mana’ohia e o oia të mono mai ia na. No to na ra ’ino e te te’ote’o. 
    No to na mana’ona’oraa rahi no to na teröno, tïtau atu ra oia i te tahu’a hi’o no te tere atu i roto i te tau. Te mea o ta na i ’ite atu, ua ma’i roa hia oia. I te mau hepetoma i muri mai, i to na päpüraa e e te piri mai nei te pohe, tïtau atu ra oia i ta na na tama e te hi’o. 
    Ua püpü atu ra i roto i te rima o te hi’o te faatereraa. E ia tae roa i te taime e hau ai e na tama. Aita tena faa’otiraa i au i te hi’oraa a Taina. Ani iho ra e ia faatupuhia te tahi tapitoraa no te tïtau i te teröno. I to na pae, ua faarii o Apera i teie aniraa, na reira ato’a te tahu’a. 
    Parau atu ra oia i nä tama e : Të hi’a të püpühia ei tutia ia tae i te tau ’auhuneraa. E tupu teie faanahoraa i te mau piti ’ahuru matahiti ato’a. Tupu atu ra te ’aroraa i roto i na tuâne. Ua hi’a atu ra o Apera i roto i teie ’aroraa. Ia au i te faatureraa, o oia të püpühia ei tütia. 
    I taua ru’i ra, tae mai nei te parau e, e ua fänau te vahine a Taina, e maehaa. I to na ’iteraa e, e huma o te höê o na tama, ’opua iho ra e haapae i teie. Ua rave iho ra i teie tama ta na ei tütia, no te monoraa i to na teina. 
    I te taime ra a püpühia ai teie tama ei tutia, ua haru iho ra o Apera i teie tama, e ua faaora ia na. Ua faa’amu mai oia ia na. 
    E tupu anei te hau i roto i nä tama ?

    Parau faananearaa

    Tai’o mahana i täpurahia
    Ananahi e a mahana mä’a 11 no ’eperera, i te hora hitu e te âfa  i te pö i roto i te piha Manu Iti, i Pä’ea. 

    Tarifa o te tïteti
    2 500 F aore ra 2 000 F no te mau pupu tä’ata aore ra no te mau tamarii i raro mai i te 12 matahiti.

    I hea e hoo ai i te tïteti ?
    I te pü a te ve’a ra La Dépêche de Tahiti aore ra i te fare toa Bose i Vaima i Pape’ete. 

    Taiete turu i teie ha’utira’a
    Te ve’a La Dépêche de Tahiti, Taui Fm, Bose by Ivea, te tä’atiraa Hinemanea e te pü haapiiraa toro’a SOI e faaterehia ra e Brenda Tihoni. 

    Na tuhaa e piti o teie ha’utiraa 
    E piti tuhaa o te faanahohia mai i roto i teie hautira’a, hautira’a e rave hia mai e te mau rahua ’aravehi no te parau o te himene, te ’orero e te rohi pehe. E mau tä’ata päpü maita’i i te parau o te tä’ere. 
    Hau i te mirioni e te âfa te moni tautururaa i te tä’atiraa Hinemanea.
    No te rave mai i teie täpura ’ohipa, ua tauturu te hau fenua i te tä’atiraa Hinemanea no te paturaa i ta na ’opuaraa. Ua tïtauhia o Brenda e te tahi tömite no te haapäpüraa i ta na ’opuaraa. 

        Edition abonnés
        Le vote

        Allez-vous voir Vaiana ?

        Loading ... Loading ...
        www.my-meteo.fr
        Météo Tahiti Papeete